LED laetavad tuled

Filtreerimine Puhasta väljad

Saadavus

Еoode on poes saadaval (0) Kauba tellimine - kohaletoimetamine ~ 10 päeva jooksul (1) See toode pole praegu saadaval (0)

Alamkategooria

Anduriga lambid (25) Flowchart RGB värviline (2) Ilmaandurite tuled (117) Kaamera jaoks mõeldud Wi-Fi-punktlambid (2) Kohtvalgustid BLUETOOTHiga (2) Kohtvalgustid päikeseenergiaga (7) LED laetavad tuled (1) Pange tähele prožektoriga (8) Staadioni valgustid (5)

Kerge temperatuur (K)

Värvustemperatuur (kelvinid). Pirnid, mida kasutatakse majapidamise valgustamiseks, peavad vastama valguse värvi ja objektide tajumise suhtes teatud kvaliteedinõuetele. Valge värvi suhtes on tavaliselt võimalik valida nn sooja valget (warm white), neutraalset valget (day light) või sinakat-valget pirni (cold white). Valguse värv määrab pirni värvustemperatuuri, mida väljendatakse kelvinites (pakendil tähistatakse see tähega K). Soe valge värv on vahemikus 2600–3200 K, neutraalne valge värv 4000-4500 K, sinakas-valge värv vahemikus 4500–6000 K.

Värvustemperatuur ja värvivõimalused – LED pirnid on saadaval külma valge (umbes 5000-8000 K), neutraalse valge (3900-4500 K), sooja valge (2700-3500 K), punase, rohelise, sinise, kollase ja violetse tooniga.

Mida „külmem“ värv, seda ökonoomsem.

Kelvin (K) on värvustemperatuuri mõõtühik. 0 K temperatuuri nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks, Kelvini skaalat aga absoluutseks temperatuuriskaalaks. Kelvini väärtus on võrdne Celsiuse kraadiga, 0°C = 273,16 K. Valguse värvi ehk valguse „temperatuuri“ mõõdetakse Kelvini kraadides ning see võib kõikuda soojast külmani. Kui temperatuur, mida mõõdetakse Kelvinites, on madal, näiteks 2700 K, kiirgab pirn sooja värvi, mis on lõõgastavam ja sobib kodule. Mida kõrgem temperatuur Kelvinites, näiteks üle 4000 K, seda külmemat valgust pirn kiirgab. Külm valgus sobib kõige paremini töökohta.

Küünal kiirgab – 1930 K,
Päikesepaiste ja päikesevalgus kiirgavad – 1850 K,
Hõõglamp kiirgab vahemikus 2700 – 3300 K,
Kuuvalgus kiirgab 100 – 4150 K,
Päevavalgus kirgab ligikaudu – 5000 K.

3. Värvustemperatuur

/Soe valge värv Loomulik valge värv Külm valge värv/

Valgusallikaid iseloomustatakse mitte ainult võimsuse järgi, vaid tooni (värvi) järgi. Nende näitajate (omaduste) kohta kasutatakse värvustemperatuuri.
Hõõglambi värvustemperatuur on tavaliselt 2700 K, halogeenlambil 3000 K.
Erinevalt hõõglampidest toodetakse LED pirne erinevate värvustemperatuuridega vahemikus 2700 K kuni 10000 K. 2700 K – meile tuntud sooja valguse näitaja. 3000 K – neutraalne valge värv, 4000 kuni 6000 K – külm värv (päevavärv) ja üle 6000 K – helesinise tooniga värv. LED pirnid võimaldavad seega erinevaid objekte erinevate toonidega (värvidega) valgustada. Tuleb märkida, et koos värvustemperatuuri langemisega väheneb 1 W võimsusega LED pirnide valgusvoog 5%.

1600 (0) 2700-6500 (0) 3000 (0) 4000 (0) 5000 (0) 6000 (0) 6400 (1) 6500 (0) RGB (0)

Garantii

2 (1) 3 (0) 5 (0)

Tootja

LEDVANCE (0) MI-LIGHT (0) V-TAC (0) V-TAC SAMSUNG (1)

Valgusvärv

Värvustemperatuur ja värvivõimalused – LED pirnid on saadaval külma valge (umbes 5000-8000 K), neutraalse valge (3900-4500 K), sooja valge (2700-3500 K), punase, rohelise, sinise, kollase ja violetse tooniga.

RGB (0) valge (1)

Valgustusnurk (kraadid)

Pirni valides pöörake tähelepanu valgustusnurgale. Ühesuguse valgusvoo lm ja energiatarbega W LED pirnid võivad olla erineva valgustusnurgaga. Reeglina on keeratavate E27 ja E14 soklitega hõõglampide valgustusnurk umbes 300 kraadi. LED pirnidel on valgustusnurk aga 10 kuni 300 kraadi.

Seda mõõdetakse kraadides ning see on iseenesest üsna tähtis tegur, kuna väikese valgustusnurga korral paistab valgus kitsalt ühes kohas. Soovitav on, et see näitaja oleks vähemalt 150°, murdumisnurgaga pirnil – 160° ja rohkem, mis tagab kvaliteetse ja avara valgusala.

4. Valgustusnurk ja valgusvoo suunamise diagramm
Pirnist tulev valgus võib valgustada erinevates suundades ja erineval moel, kuid see sõltub pirni ehitusest. Ühed pirnid võivad valgustada igale poole peaaegu ühesuguselt, mis on iseloomulik tavalistele ilma reflektorklaasita hõõglampidele. Teised pirnid võivad valgustada kitsa valguskiirega, mida kasutatakse konkreetsete objektide (kohtade) valgustamiseks. Seetõttu kasutatakse selleks, et õigesti mõista, millises suunas ja millise nurgaga pirn valgustab, diagrammi. Selguse mõttes tähistab diagrammi keskel olev sinine joon pirni kontuuri, punane aga valgustusnurka.
LED tehnoloogiad on andnud LED pirnide konstrueerimisel laiemaid võimalusi, st ühesuguse korpusega pirnidel on võimalikud erinevad valguse suunamise diagrammid. Selles peitub veel üks LED pirnide eelis – valgustada on võimalik ainult seda kohta, mida vaja, ning sel moel mitte valgustada tarbetult kogu ümbrust. See on veel üks täiendav elektrienergia kokkuhoiuallikas. LED pirnid võimaldavad teise konstruktsiooniga pirnidega võrreldes kasutada väiksemat valgusvoogu, mille põhjuseks on just nimelt valgusvoo suunamisvõimalus vajalikus suunas.

45 (0) 60 (0) 90 (0) 100 (1) 110 (0) 120 (0) 180 (0)

Energiaklass

Energiatõhususe klass

Vastavalt elektrienergia tarbimisele ja valguse võimsusele jagatakse kodumajapidamises kasutatavad pirnid energiatõhususe klassidesse. Selle liigituse peamised seisukohad on esitatud direktiivis ЕС 92/75/EWG. Energiatõhususe klassi märgistus näitab pirni energiatõhusust: klassist „А“, mis tähistab eriti tõhusaid pirne, kuni klassini „G“, mis tähistab eriti ebatõhusaid pirne. Selle liigituse aluseks on emiteeritav valgusvoog (väljendatakse luumenites) kulutatud elektrienergiahulga suhtes. Seejuures on tavalise hõõgpirni energiatõhusus ainult 14 lm/W ning see kuulub seetõttu energiatõhususe klassi „G“.
Klassid A, B, C, D, E tähistavad energiatõhusust, pirnid jagatakse seitsmesse energiatõhususe klassi: А – kõige energiatõhusamad pirnid, G – kõige vähem energiatõhusad pirnid.

/Energia
Energiatõhusus
Luumenid
Vatid
Tunnid/

Valides ühe pirni liigi, on esimene, mida arvestada tuleb, energiatõhususe märgis. Parimad saadaolevatest on А+ ja А++ energiatõhususe klassiga pirnid. Seejärel tuleb vaadata aastast elektritarvet, kogu Euroopa Liidus arvestatakse, et pirn põleb ööpäevas umbes 3,7 tundi. Elektritarve 12 kWh aastas on hea näitaja, kuid on võimalik osta pirne, mis on veelgi ökonoomsemad ja tarbivad 10 või isegi 9 kWh (klass A++) aastas. Kui pirni kasutatakse harvem kui 3,7 tundi ööpäevas, on ka elektritarve väiksem.

A+ (0) A++ (0)

Pinge (V)

AC200-277V (0) AC220-240V (0) AC220-277V (0) AC86-265V (0) DC:10V (0) DC:6V (0)

Dioodi tüüp

Valgusdiood on pooljuhtdiood, milles sütib voolu sisselülitamisel p-n-siire (elektronjuhtivuselt aukjuhtivusele üleminek), mis liigub juhtivuse suunas, kiirates nähtava või nähtamatu spektriga valgust. Valgusdioode nimetatakse ka vilkuvateks dioodideks ehk LEDideks (Light emitting diode).
3-värvilised valgusdioodid
RGB LED – need on valgusdioodid, mis koosnevad 3 erinevast punasest (R), rohelisest (G) ja sinisest (B) valgusdioodist, millel on ühine katood (-) või anood (+).

Punasest, rohelisest ja sinisest värvist on võimalik saada peaaegu kõiki värvitoone, muutes nende kombinatsiooni ja eredust, muutes iga värvitooni voolutugevust vahemikus 0 kuni 20 mA.
Iga värvi puhul on vaja kasutada takistit, arvestades, et punase värvi puhul langeb pinge 2.0V, rohelisel ja sinisel 3.3V.

Diood (kreeka keelest kaks korda + elektrood) – see on elektrooniline pooljuhtseade (raadiodetail) kahe väljundiga, kus elektrivool liigub ühes suunas ning mis luuakse ühe p-n-siirdega (elektronjuhtivuselt aukjuhtivusele üleminek). Lisaks sellele eristatakse vaakumdioode (elektronpirnid) vaatamata sellele, et tänapäeval mõistetakse termini „diood“ all just pooljuhtdioode, kuna elektronpirne kasutatakse täna dioodidena väga harva. Seetõttu vaadeldakse ka siinses artiklis pooljuhtdioode; teavet vaakumdioodide kohta tuleb vaadata elektronpirnide juurest. Eristatakse veel punktdioode, kus moodustatakse väikese pindalaga poolkaarekujuline p-n-siire (elektronjuhtivuselt aukjuhtivusele üleminek), kus p ja n piirkond on teineteisest eraldatud suhteliselt suure tasapinnalise piirpinnaga.

/LED valgusdioodide lainepikkus (nM) värviliste puhul ja värvustemperatuur (K) valgete puhul/

Mis on LED?
LED (Light Emitting Diode) – see on diood, mis kiirgab valgust selle sisse ehitatud pooljuhi ringi järgi. Tööpõhimõte rajaneb kitsa spektri külma valguse elektroluminestsentsil, mis tekib voolupinge liikumisel läbi pooljuhi ringi elektrilises p-n (elektronjuhtivuselt aukjuhtivusele ülemineku) ahelas. LED dioodid on tavaliselt kitsa valgustusnurgaga valgusallikad, mis võimenduvad dioodi sisse ehitatud optiliste elementide vormide abil. LEDist kiirgav valgus oleneb selles kasutatud materjalist.

Miks tasub valida LED?

• LED – see on ökonoomne valgusallikas, säästes elektrienergiat 60%-95%.
• LED dioodid kiirgavad päevavalguspirnidega võrreldes ühest vatist elektrienergiast rohkem valgust.
• LED dioodid – tooted, mis on keskkonnasõbralikud, kuna dioodides ei ole kahjulikke keemilisi ühendeid, dioode on võimalik ümber töödelda.
• LED pirnid ei soojene kasutamise käigus peaaegu üldse.
• LED dioodi kasutusaeg on 50 000 kuni 100 000 tundi (hõõglampidel ainult 1000 h).
• LED dioodid võivad kiirata erineva värvitooniga valgust. Dioode valmistatakse ka vahetatavate värvitoonidega (RGB dioodid).
• Erinevalt tavalistest pirnidest ei muuda LED dioodid pärast pikaajalist kasutamist värvi (ei muutu kollakaks). Kasutusaja lõpu lähenedes muutuvad need tuhmimaks.
• LED pirni sisse- / väljalülitamise sagedus ei mõjuta dioodi kvaliteeti.
• LED dioodid ei muutu vibratsiooni või järskude liigutuste tagajärjel halvemaks.
• LED pirne on lihtne vahetada, kuna need on kohandatud tavaliste pirnide tarvikutele.

OSRAM (0) SAMSUNG CHIP (0) SMD (1)

Kaitseklass (IP)

IP koodid (International Protection) – see on rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis näitab konkreetse toote kaitseastet tahkete osakeste ja tolmu korpusesse sattumise eest (esimene number pärast tähti IP) ja vee korpusesse sattumise eest (teine number pärast tähti IP).

Esimene number võib olla vahemikus 0 kuni 6 ning tähendab järgmist:
0 – kõige madalam kaitseaste (puudub);
1 – kaitse tahkete osakeste eest, mis on suuremad kui 50 mm;
2 – kaitse tahkete osakeste eest, mis on suuremad kui 12 mm;
3 – kaitse tahkete osakeste eest, mis on suuremad kui 2,5 mm;
4 – kaitse tahkete osakeste eest, mis on suuremad kui 1,00 mm;
5 – kaitse tahkete osakeste eest, mis on väiksemad kui 1,0 mm;
6 – tolmukindel.

Teine number võib olla vahemikus 1 kuni 8 ning tähendab järgmist:

1 – kaitse vertikaalselt langevate veepiiskade eest;
2 – kaitse 75-kraadise nurgaga langevate veepiiskade eest;
3 – kaitse vihma eest;
4 – kaitse alt tulevate pritsmete eest;
5 – kaitse veejoa eest;
6 – kaitse lainete eest;
7 – kaitse lühiajalise vettekastmise eest;
8 – kaitse pikaajalise vettekastmise eest.

Järelikult tähendab IP 44, et seda LED pirni võib kasutada mitte ainult siseruumides, vaid ka väljas, kuid mitte väga tolmustes tingimustes, mitte väga tugeva veejoa all ning mitte vees.

IP44 (1) IP55 (0) IP65 (0) IP66 (0)

Sisseehitatud liikumisandur

Ei (1) Jah (0)

Kere värv

(0) hall (0) must (0) must/kollane (0) Must/punane (0) roheline/must (1) valge (0)

Võimsustegur – see on füüsikaline suurus, mis näitab vahelduvvoolu energiaparameetreid. Võimsustegurist sõltub vahelduvvoolu tarbija kvaliteet – kui tõhusalt ta elektrienergiat tarbib. Seda tähistatakse sümboliga cosφ ning see võib olla vahemikus 0 kuni 1 või seda väljendatakse protsentides ning tähistatakse kreeka tähega λ (võib olla vahemikus 0 kuni 100%).
Arvulises väljenduses võrdub aktiivvõimsuse ja näivvõimsuse suhtega:
https://lv.wikipedia.org/wiki/Jaudas_koeficients - siin valem.
Aktiivvõimsus kulub tegeliku töö tegemiseks, täisvõimsus aga on võrdne aktiiv- ja reaktiivvõimsuse summaga.

Elektritarbijate kvaliteedi jaotus võimsusteguri järgi [lõigu parandamine | lähtekoodi parandamine]

Väärtuse määramine Kõrge
cosφ 0,95-1,00
λ 95-100%

Võimsusteguri füüsikaline olemus [lõigu parandamine | lähtekoodi parandamine]
Tegelikel vahelduvvoolu tarbijatel on enamasti nii aktiivne kui reaktiivne induktiivtakistus ning nendel jääb vool pingest faasinihkele vastavas nurgas maha φ=0. Sellise voolu saab jagada kaheks komponendiks. Voolu aktiivkomponent langeb faasi järgi kokku pingega, reaktiivkomponent lr jääb faasi järgi pingest 90° maha. Vooluvektorid moodustavad pinge kolmnurga. Sellest kolmnurgast leitakse aktiivkomponent Ia=I cosφ. Väljendades seda aktiivvõimsuse kaudu, saame P=IaU = IU cosφ. Kordistit cosφ nimetatakse võimsusteguriks. Seda iseloomustab vahelduvvooluvõrgu koormus aktiivvõimsuse ehk aktiivvooluga. Kui cosφ=0, siis faasinihkele vastav nurk voolu ja pinge vahel on 90, ahelas puudub aktiivvool, kuna Ia=I cosφ=0 ning selles liigub ainult reaktiivvool Ir sinφ. Mida suurem on võimsustegur cosφ, seda suurem on aktiivvool ja väiksem reaktiivvool.

>0.5 (0) >0.9 (1)